Allikas: ERR 18.10.2013
Toimetaja Urmas Vaino

Pop-up video: Palgakasvu pidurdab ka hirm palka juurde küsida

Mitmed töötajate grupid ei väärtusta ennast palgaturul, olles otsekui alaväärsuskompleksis, rääkis palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seeder rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et palgad Eestis kasvavad, kuid ei saa öelda, et kõigil.

"Sest kui me arvutame keskmist, siis ikkagi seal on sees need, kellel võib-olla on [palk] isegi pisut langenud, need, kellel on palk külmutatud. Ja siis nendel, kellel palk kasvab, kasvab ta kindlasti rohkem, kui see keskmine näitab. See on selle statistilise keskmise eripära," ütles Seeder.

Tema sõnul kasvasid palgad enne kriisi "üle mõistuse kiiresti ja selgelt oli see üle jõu paljudele". Sealt tulid palgakärped, koondamised ja ümberkorraldused ning seetõttu ei ole ettevõtted enam nii julged palka tõstma, vaid üritavad riske hajutada.

Vastuseks intervjueerija küsimusele, mis hoiab Eestis palgad madalad ning kas see on kuidagi teadlikult tehtud, vastas palgainfo agentuuri juht, et see sõltub väga palju tööjõust ja sellest, kuidas inimesed ennast väärtustavad.

"Mulle tundub, et kui me vaatame palgaootusi - me küsime töövõtjate palgaootusi -, siis mitmed grupid on justkui alaväärsuskompleksis ja peavadki õiglaseks, et nende palk on suhteliselt väike, nad ei saa sellega päris hästi hakkama ja sageli hääletavadki jalgadega," rääkis Seeder ning lisas, et näiteks on väga selgelt erinevad naiste ja meeste palgaootused.

"Ma ei räägi sellest, mis on reaalsed palgad, vaid just palgaootused. Ja need vahed tekivad just siis, kui luuakse pere, ja need vahed on hästi suured. Mehed ootavadki oluliselt rohkem palka, eriti just vanusegrupp 25-45 - selline parem tööiga. Ja teine grupp on vanemaealised. Nooremad soovivad palju julgemalt palka kui vanemad inimesed. See on täiesti risti vastu näiteks Skandinaavia maadega. Siis on mitte-eestlased, või siis mitte eesti keelt rääkivad inimesed on samuti need. Ja - ma ei ole seda kontrollinud, aga esmapilgul tundub, et - võib-olla väiksemates kohtades elavad inimesed, kes ei näe seal eriti valikuvõimalusi."

Seeder soovitas minna palgarääkimistele ettevalmistatult. Tema sõnul võib palgainfo agentuur selles abiks olla ja aidata palkasid võrrelda. Samuti ei tule tema sõnul häbeneda palka juurde küsida.

"Palk ja raha on meil kuidagi väga piinlikkusega seotud. sellest ei taha rääkida ei tööandjad, ei töövõtjad. tegelikult on see ju nii-öelda aus hinnaläbirääkimine. Seda peaks rohkem tegema ja rohkem omavahel infot vahetama mõlemalt poolt, sest sa ei saa muidu hinda kujundada, kui sa ei tea, mis turul toimub."

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%.