Allikas: Maaleht
Viimasel ajal räägitakse aina enam lihttöötajate puudusest ja nende madalast palgast, kuid tegelikult on inimestel endil võimalik ka liht-tööga suuremat töötasu saada.
Statistika kohaselt saavad madalaimat palka koristajad ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas töötajad. Seetõttu on nendele kohtadele kõige raskem töötajaid leida. See pole aga sugugi reegel.
"Meil pole töötajate leidmisega muret," väidab Saaremaal asuva Mändjala kämpingu juhataja.
Praegu on käimas koristajate, teenindajate ja koka konkurss. "Kui töötajale väärilist palka maksta, siis leiab. Heale töötajale maksame Eesti keskmist," lisab ta.
Aga ka inimesel endal annab üht-teist ära teha, et saada kõrgemat palka.
1. suurem tööandja
Statistikaameti andmed näitavad, et üsna palju on ettevõtteid ja asutusi, kus keskmine palk on alampalga tasemel ehk 355 eurot kuus. Kõigist on neid pisut vähem kui 10%, alla 50 töötajaga ettevõtetest aga viiendik. Seega on vähem kui 50 töötajaga ettevõttes suurem tõenäosus saada miinimumpalka.
Müügi- ja teenindustöötajate madalam palgatase jääb 400-500 euro piiresse (bruto), kõrgem ulatub aga tublisti üle Eesti keskmise.
Tihti utsitatakse laisemaid õppureid ähvardusega, et kui sa õppida ei viitsi, pead Säästukasse kassapidajaks minema. Kuidas seal palk on? "Maksame keskmist teenindaja tasu," ütleb Säästumarketitesse ja Rimidesse töötajaid otsiv Kristel Saaremägi. Hulgi- ja jaekaubanduses oli mullu kolmandas kvartalis keskmine (bruto) 880 eurot.
Rimi Eesti Food AS, mis annab tööd enam kui 2700 inimesele, otsib pidevalt töötajaid, kuna inimesed lähevad välismaale. Samas, kes soovib, võib teha ettevõttes karjääri ja saada ka kõrgemat sissetulekut.
Kui üldiselt on pealinnas makstav mäekõrguselt üle äärealade omast, siis Rimides ja Säästumarketites püütakse hoida sarnast taset, et ei oleks ettevõttesiseselt ebaõiglust.
2. algul madalam palk
Tihti ei lähe erialase hariduseta inimesed tööle, kuna nad saaksid miinimumi. Eelistatakse olla kodus, saada töötu abiraha ja lasta kohalikul sotsiaalosakonnal kinni maksta korterikulud.
"See kulu on meie kõigi kanda, lisaks võõrandub töötu töölkäimisest," toob tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar välja. Ta soovitab töötutel pigem ootusi vähendada ja algul madalama palgaga tööle minna.
"Ettevõtjad, kellel on raske töötajaid leida, ütlevad, et palgaläbirääkimisteni ei jõutagi," märgib Tamsar. "Madalapalgaliste hulgas on palju selliseid, kes ei tule kohalegi, või kui tulevad, siis ei tee tööd."
3. vilumus kergitab tasu
Paljude lihttööde puhul on palk seotud tükitööga ja vilumuse kasvades kasvab ka töötasu. Ent vilumuse tekkimine võtab aega ja algul võidakse saada miinimumpalka. "Eesti keskmise palga teenimiseni võib kuluda aastaid,“ tõdevad mitmed personalitöötajad.
4. inimeste asemel masinad
Järjest rohkem asendatakse musta ja raske töö peal olevaid inimesi masinatega, mis võimaldab allesjäänutel palka tõsta. "Mõtleme iga kord, kui midagi ostame, kuidas vähema tööjõuga hakkama saada," tunnistab Võrumaal Osulas paikneva Võhandu POÜ tegevjuht Toomas Pihu. Sel põhjusel ehitati robotlüpsilaut.
"Inimeste arvu ei saa kunagi nulli viia," märgib Pihu, küll aga on nad kolme aasta jooksul vähendanud töötajate arvu 90 pealt 47ni. Tööjõukulu on aga jäänud samaks. "Palgaralli käib kogu aeg ja tasu tuleb pidevalt tõsta, et olla pildil," tõdeb mees.
5. miinimumpalga tõstmine
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori kinnitusel aitab töökäte põuda lahendada mitte tööjõu Eestisse toomine, vaid alampalga tõstmine. Tema sõnul saab suur osa Eesti töötajaid ebaõiglaselt madalat palka (Euroopas on ebaõiglaselt madal töötasu väiksem kui 60% keskmisest palgast - H. R.).
"Inimesed ei tule vähemaga lihtsalt ots otsaga kokku," selgitab Nestor. "Meil tuleb aru saada, et madalad palgad ei ole enam ammu Eesti eelis, vaid pidur, mis takistab majanduse arengut."
Nestori sõnul toob eesmärk jõuda 550 — 600 euro suuruse miinimumpalgani kaasa süüdistused tööpuuduse kasvust. "Küsiksin aga vastu, kas madalatel palkadel püsiv äriplaan on ikka jätkusuutlik," lausub Nestor.
Lihtsamate tööde tegijad, nt koristajad ja abitöölised, saavad keskmiselt alla 500 euro bruto-tasuna. Keskmiselt teenivad liht-töölised 400 — 700 eurot kätte.
Kommentaar
KADRI SEEDER
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik
Lihttööliste soov on saada keskmiselt 100 eurot rohkem raha kätte. Peamine põhjendus on soov oma sissetulekuga ära elada - inimesed arvutavad raha ringi tarbimisväärtusesse ehk mitu korda rohkem poes saab käia.
Palgainfo Agentuuri uuringus osalenud poolte lihttööliste palgasoov jääb 500-800 euro vahele (neto), müügi- ja teenindustöötajatel samuti. Ilmselt ei taga alampalga tase inimväärset elukvaliteeti tänapäeva Eestis.
Tööjõupuudus on kindlasti üks tegur, mis sunnib ettevõtteid palkasid tõstma. Samuti kergitab ootusi elukalliduse kasv - kui inimese tööpanus on samaks jäänud või paranenud, tasu reaalväärtus aga kahanenud, tekitab see paratamatult rahulolematust ja ebaõigluse tunnet.
Töötajate juurdesaamise välisriikidest teeb Eestile keeruliseks ahvatlevama Soome lähedus. Lisaks peab arvestama keelebarjääriga, mistõttu müügitöödel ja teeninduses, kus inimesi kõige rohkem puudu, ei ole ajutise välistööjõu kasutamine kuigi tõenäoline.
Samas on mõistetav, et tööjõumahukad ärid liiguvad sinna, kus rohkem töökäsi.
Arvestades üldist rahvastiku vähenemist ja töötajate haridustaseme kasvu, ei kao lihtsamate tööde tegijate puudus kuhugi.
Peaksime vaatama üle ka reservid. Meil on 15-74aas-taste seas üle 300 000 mitteaktiivse inimese.
STATISTIKA
Suurim palgasoov
1450-4500 eurot kätte
■ Suurettevõtte tegevdirektor või juhataja.
■ Juht finantsvahenduse ja/või kindlustusteenuste alal.
■ Juht info- ja kommunikatsioonitehnoloogias.
■ Strateegilise planeerimise juht.
■ Juht elektrienergia ja/või soojuse tootmises.
Väikseim palgasoov
400-650 eurot kätte
■ Kioski- või turumüüja.
■ Piletimüüja.
■ Köögiabiline.
■ Kiirtoitlustusketi abitööline.
■ Posti sorteerija või kättetoimetaja.
Allikas: Palgainfo Agentuuri palgauuring