Palgainfo Agentuuri pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida vähemalt 1756-eurost brutopalka, mida on pea 250 eurot enam kui aasta varem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga küsitlusest. Peaaegu poolte töötajate sõnul on nende toimetulek aastaga kehvemaks muutunud.

„Kui eelnevad kaheksa aastat paranes töötasuga toimetulek aasta-aastalt, siis see trend on praeguseks muutunud – vähenenud on hästi ja väga hästi toimetulevate töötajate osatähtsus ning suurenenud kehvasti hakkama saavate hulk,“ tõi 2022. aasta hilissügisel toimunud uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seeder lisas, et kuigi rohkem kui pooled töötajad tulevad oma töötasuga jätkuvalt keskmiselt toime, ei ole see enam samal tasemel, mis varem. „Pea poolte töötajate (49%) sõnul on nende toimetulek eelmise aastaga võrreldes halvemaks muutunud ja trendimuutust oli märgata juba 2021. aasta sügisel. Toimetuleku halvenemine tuleneb ilmselt kiirest hindade kasvust, millele palgakasv ei ole samas tempos järele jõudnud,“ sõnas Kadri Seeder.

Töötajad, kes hindasid oma toimetulekut keskmiseks, teenisid 1756-eurost brutopalka. Majanduslikult hästi toimetulevad inimesed teenisid üle 2500 euro brutotasu. Oma toimetulekut hindasid halvaks vastajad, kes teenisid keskmiselt 1400 eurot brutotasu. Summad, millega toime tullakse, on aastaga märgatavalt kasvanud.

Toimetuleku piirid ametirühmades erinevad kahekordselt

Hinnangud toimetulekule sõltuvad töötajate ootustest oma elukvaliteedile ja ka sellest, kellega end võrreldakse. Ametirühmade lõikes on hinnangud toimetulekule väga erinevad: kui klienditeenindajatel piisab toimetulekuks keskmiselt 1177-eurosest brutopalgast, siis valdkonna- ja projektijuhtidel kulub toimetulekuks üle kahe korra rohkem.

Keskastme spetsialistide sõnul piisab neil toimetulekuks 1797-eurosest brutotöötasust, seadme- ja masinaoperaatoritel 1634 eurost, autojuhtidel 1609 eurost, kontoriametnikel 1536 eurost, oskus- või käsitöölistel 1535 eurost ja lihttöölistel 1191 eurost.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest välja, et koguni üheksa töötajat kümnest oleks valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kuid enamasti on selleks tarvis vähemalt 21% kõrgemat palgapakkumist.

Üle kolmandiku (38%) uuringus osalenud töötajatest tõi veel välja, et nad vahetaksid töökohta ka paremate töötingimuste pärast (nt huvitavam töö, sobivamad töötingimused või paremad soodustused ja hüved) isegi siis, kui palk jääks praegusega võrreldes samaks.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel.

Lisainfo Palgainfo Agentuuri e-väljaannetest.

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Mis mõjutab seda, kui edukas ollakse tööelus? Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee uurisid koostöös Tartu Ülikooli teadlastega 9200 töötaja isiksuseomaduste seoseid edukusega tööturul. Teisisõnu selgitati välja omadused, mis tagavad Eesti tööturul kõrgema palga.

Isiksuseomaduste uurimiseks kasutati isiksusepsühholoogias laialdaselt tuntud viiefaktorilist mudelit ehk suurt viisikut. See mudel koondab erinevad omadused viide kategooriasse: ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus kogemusele.

Ekstravertsus tähendab energilist ja entusiastlikku suhtumist ellu. Selle vastand on introvertsus, kus inimene eelistab suhtlemisele pigem omaette olemist. Sotsiaalsed inimesed on hoolivad ja aktsepteerivad teisi. Meelekindlus tähendab püsivust ja kohusetunnet. Neurootilisus näitab, kui kergesti inimesed ärrituvad või kui rahulikud ja emotsionaalselt stabiilsed nad on. Avatus kogemustele on seotud uudishimu ja uuendusmeelsusega, selle omaduse skaala teises otsas on harjumuspärast eelistavad inimesed.

„Küsitluse tulemused näitavad, et üle 2300 euro brutotasuna teenivad inimesed peavad end sagedamini ekstravertseteks ja kogemustele avatuks, kui alla 1200 euro teenivad vastajad,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et madalama palgaga vastajad hindasid end teistest vastanutest sagedamini hoolivaks ja leplikuks ning ka kohusetundlikuks.

Ka ametirühmade lõikes joonistus välja, et juhtivatel ametikohtadel töötanud vastajad hindasid end aktiivseteks ja entusiastlikeks, samuti kogemustele avatuks ja meelekindlaks, aga mitte alati emotsionaalselt tasakaalukaks. Klienditeenindajad ja müügitöötajad peavad aga end sagedamini sotsiaalseteks inimesteks, kes hoolivad teistest ja on leplikud.

Uuringu tulemused näitavad, et madalama palgaga inimesed on häbelikumad ja väldivad pigem teiste ees sõna võtmist, eelistavad hoiduda juhtimisest ning väldivad keerulisi probleeme. Uued olukorrad tekitavad ärevust vastajatel, kes hindasid end isiksustena introvertsemaks ja pigem ärevateks.

„Seega võib öelda, et entusiasm, positiivne meelestatus, usk endasse, valmisolek tegutseda, uudishimu ja avatus uutele kogemustele on omadused, mis aitavad olla tööturul edukam. Need omadused võimaldavad omandada kõrgema haridustaseme, töötada juhtivatel kohtadel ja saada rohkem palka,“ tõi Kadri Seeder välja ja lisas, et neid omadusi tasub endas arendada. „Samas liigne leplikkus ja kohusetundlikkus ei pruugi palganumbrit kergitada.“

Uuringu tulemused näitasid ka seda, et hea palga teenimist mõjutab suuresti ka julgus töökohta vahetada – nimelt on töökoha vahetus võimalus hüppeliseks palgatõusuks, samas kui väga pika staažiga töötajate töötasu kasv võib pigem paigale jääda või olla üsna tagasihoidlik.

Vaadake ka Palgainfo Agentuuri e-väljaandeid.

76% töötajatest on valmis tööd vahetama, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga töötajate küsitlusest. Huvi tööpakkumiste vastu oli eelmisel aastal rekordiline.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et pea pooled töötajad (45%) hoiavad tööpakkumistel silma peal või on aktiivselt otsimas uut töökohta ning pisut vähem kui kolmandik (31%) ootab tööandjate pakkumisi. Vaid iga neljas töötaja (24%) ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

„Ka CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab kerkinud huvi tööpakkumiste vastu – platvormi külastatavus oli möödunud aastal rekordiline ja tööpakkumisi vaadati kokku üle 42 miljoni korra,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

„Jaanuarikuu on samuti alanud kõrge kandideerimisaktiivsusega ja toonud juba esimese nädalaga populaarseimale tööpakkumisele kandideerima rohkem kui pooltuhat töövõtjat,“ lisas Grete Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis tööd vahetama?

Rohkem on pakkumisi ootavaid ja tööturul ringi vaatajaid tööstuse, transpordi, laonduse ja turunduse valdkonna töötajate seas, kus uutele võimalustele on avatud rohkem kui 80% töötajatest. Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristus- ja majutusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori ning kinnisvarahalduse ja -hoolduse valdkonnas tegutsevad töötajad, kus on valmis töökohta vahetama vastavalt 63 ja 64% töötajatest.

„Ootuspäraselt on tööturul märgatavalt aktiivsemad need töötajad, kes ei saanud eelmisel aastal palgatõusu,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Töötajatest, kelle palk eelmisel aastal tõusis, otsis aktiivselt tööd vaid 5%. Neli korda rohkem on aktiivseid tööotsijaid nende seas, kelle töötasu eelmisel aastal langes ning kaks korda rohkem nende töövõtjate hulgas, kelle palk ei muutunud.“

„Palgatõusust jäi eelmisel aastal ilma 40% töötajatest, neist 6% palk isegi vähenes,“ selgitas Kadri Seeder.

Enam kui kaks korda aktiivsemalt on tööd otsimas ka töötajad, kelle tänane tööandja ei võimalda kaugtööd, võrreldes töötajatega, kellel on paindlik töökorraldus.

Töötajad on uue töö leidmise osas enesekindlad

Võrreldes kahe eelmise aastaga on töötajate enesekindlus uue töökoha leidmise suhtes pisut suurenenud.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et iga teine küsitluses osalenud töötaja hindas, et ta leiaks tänasega samaväärse töökoha mõne kuuga. „Vaid 7% vastajatest arvas, et neil ei õnnestuks praegusel tööturul samaväärset töökohta saada.“

„Kõige enesekindlamalt tunnevad end endiselt info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiasektoris töötavad inimesed, kuid rohkelt häid võimalusi näevad veel ka ehitajad ja tervishoiusektori töötajad,“ lisas Grete Adler.

Kõige keerulisemaks hindavad samaväärse töö leidmist aga kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud aladel töötavad inimesed, kellest iga viies usub, et ta ei leiaks samaväärset töökohta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Möödunud aasta lõpus toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte koos andmefailiga on kõigile osalejatele tasuta saadaval, teised saavad seda tellida Palgainfo Agentuuri kodulehelt. Vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

Soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt motivatsioonilangusest ja kehvast juhtimiskvaliteedist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest. Tugevaimaks uue töökoha tõmbeteguriks on suuremad preemiad ja huvitavam töö.

76% töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on pisut enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ka CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab töövõtjate aktiivsust – nimelt on keskmine kandideerijate arv tööpakkumise kohta eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea kahekordistunud (+85%).

Levinuim töösuhte lõpetamise ajend on motivatsioonilangus

Värskes tööturu-uuringus uuriti tänavu põhjalikult töökoha vahetamise tõmbe- ja tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse tõttu, seda tõi uuringus esile pea kaks kolmandikku (64%) töötajatest,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui poolte töölt lahkumiste põhjuseks on ka kehv juhtimiskvaliteet ja rahulolematus töötasuga, mille tõid välja vastavalt 61% ja 53% vastanutest.

Lisaks märgiti iga teise töösuhte lõppemise põhjusena kehva tööprotsesside korraldust, ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule või juhtide sõnade ja tegude vahelist ebakõla.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel ka juhtide lugupidamatu suhtumine töötajatesse (45%), töötajate arvamusega mittearvestamine (37%), ebaõiglane kohtlemine töökohal (34%) ja ebaõiglane tasustamine (33%).

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad (64% vastajatest vahetaks tööd), huvitavama töö (62%) ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad (54%),“ kirjeldas Grete Adler.

Grete Adler lisas, et rohkem kui kolmandik töötajatest (38%) ütlesid, et nad vahetaksid paremate töötingimuste pärast töökohta ka siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega samaks.

Töökohavahetus toob kaasa töötasu tõusu

„Uurisime töökohta vahetanud töötajatelt ka tasustamise kohta ning selgus, et enam kui igal teisel (51%) töövõtjal tõi töökohavahetus kaasa suurema töötasu,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et rohkem kui veerandil (27%) kasvas töötasu isegi rohkem kui 20%.

„Töötajad, kellele uus tööandja parema tööpakkumise tegi, said veelgi suurema palgatõusu osalisteks – nimelt ligi poolte (44%) töötasu suurenes rohkem kui 20% ja kolmandikul isegi üle 30%,“ lisas Kadri Seeder.

Palgas on võitnud ka need töötajad, kes lahkusid rahulolematuse tõttu – 59% töötajatest märkis, et nende töötasu suurenes just tänu töökoha vahetamisele.

Töötaja üleostmiseks on vaja vähemalt 20% kõrgemat palgapakkumist

Enamik töövõtjatest on valmis parema palgapakkumise pärast töökohta vahetama – vaid 9% vastas uuringus, et nad ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, kuid enamikku kõnetab vaid enam kui 20%-line töötasu tõus. Nimelt pisut üle veerandi (27%) liiguksid uuele töökohale 21–30% suurema töötasu pärast ja ülejäänud töötajatele peaks tegema veelgi parema palgapakkumise.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt. 

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Töötajate mediaanpalgaootus on 1800 eurot kätte, mis on eelmise sügisega võrreldes 300 eurot rohkem, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 1800-eurose palgaootuse rahuldamine üle 3100 euro tööjõukulu koos kõigi maksudega. Töötajate tegelikult saadavast töötasust erineb palgaootus ligi 500 euro võrra. 

Tõusnud on ka palgaootuste alumine ja ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1100-eurose või väiksema palgaga, 10% soovib aga teenida kätte vähemalt 3000 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1000 eurot ja 2700 eurot.

Poolte töötajate palgaootused jäävad 1500–2500 euro piiresse, eelmisel sügisel jäid need vahemikku 1250–2000 eurot.

Töökoha vahetamisel on töötajate palgaootus veelgi kõrgem ja keskmiselt soovitakse kätte teenida 2000 eurot (mediaan) ehk 200 euro võrra rohkem, kui oodatakse töötasu praegusel ametikohal.

„Töötajate palgaootus langes 2020. aasta kevadel tervisekriisi esimese laine ajal ja taastus 2021. aasta sügisel. Selle aasta kevadel oli juba märgata palgaootuse tõusu,“ kirjeldas tööturul toimuvat Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et palgaootusi surub jõuliselt üles hindade kasv ning kehvemaks muutunud toimetulek – just seda nimetati oma ootuse peamise põhjusena kõige sagedamini.

Töötajate toimetulek on kehvemaks muutunud

Kui varasematel aastatel on töötajate toimetulek töötasuga järjest paranenud, siis 2022. aasta sügisel oli küsitlusele vastajate seas eelmise aastaga võrreldes vähem hästi toimetulevaid ja rohkem kehvasti toimetulevaid töötajaid.

Kuigi suur osa töötajatest saab oma töötasuga hakkama, tunnistasid peaaegu pooled (49%) töötajad, et nende toimetulek on aasta jooksul kehvemaks muutunud. Toimetulek on halvenenud eelkõige madalama palgaga töötajatel, kelle sissetulekutest suure osa neelavad n-ö vältimatud kulud eluasemele, toidule jms.

Suurem osa töötajatest ei pea soovitud töötasu saamist tõenäoliseks

Samas ei pea 62% vastajatest soovitud palga saamist väga tõenäoliseks ja vaid viiendik (20%) arvab, et see on võimalik. Tõenäolisemaks pidasid palgaootuse realiseerumist juhid ja tippspetsialistid. Lihtsama töö tegijad ei pea väga tõenäoliseks soovitud töötasu saamist.

Parema palgapakkumise pärast on enamik töötajaid (84%) valmis töökohta vahetama. Vaid 9% vastajatest ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta ja 7% vastajatest vahetaks töökohta ka siis, kui töötasu ei muutu.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, üle veerandi (27%) liiguks vähemalt 21–30% suurema töötasu pärast. Ülejäänud töötajatele peab aga tegema veelgi parema palgapakkumise.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste põhjalik kokkuvõte on vastajate tasuta saadaval ja seda saab ka tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt siit.