Kui eelmisel aastal piisas 1921-eurosest brutopalgast, et töötajad oleksid oma palgaga rahul, siis tänavu on vaja selleks teenida 340 eurot rohkem ehk 2261 eurot, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud enam kui 10 000 vastajaga tööturu-uuringu tulemused.

Uuringust selgus, et oma põhipalgaga on rahul 37% töötajatest ja täpselt sama palju on ka põhipalgaga rahulolematuid. 2021. aastaga võrreldes on rahulolevate töötajate osatähtsus vähenenud ja rahulolematute osakaal suurenenud, kuid 2022. aastaga võrreldes palgaga rahulolu muutunud ei ole.

Märgatavalt on aga kasvanud põhipalga summad, millega rahul ollakse. Oma põhipalgaga täiesti rahul olevad töötajad teenisid keskmiselt 2661 eurot ja pigem rahul olevad töötajad 2261 eurot ehk üle 16% rohkem kui möödunud aastal.

Töötajad, kes ei olnud oma põhipalgaga üldse rahul, teenisid keskmiselt 1289-eurost brutotöötasu (eelmisel aastal 1199 eurot).

„Töötasuga rahulolu sõltub nii töötasu suurusest ja toimetulekust kui ka sellest, kas töötaja peab oma töötasu õiglaseks, konkurentsivõimeliseks ja motiveerivaks,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul sõltub ka ametist, millise palgaga toime tullakse ja rahul ollakse. „Näiteks lihttöölised ja klienditeenindajad on rahul ka veidi üle 1200-eurose brutopalgaga, tippspetsialistid aga pea 2600 euroga.“

Iga teine töötaja ei taju seost oma tööpanuse ja töötasu vahel

Uuringust joonistub veel välja, et 53% töötajate hinnangul ei sõltu nende töötasu tööpanusest. See aga mõjutab samuti töötajate rahulolu töötasuga.

Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada.

„Samas ei tähenda töötasuga rahulolu alati seda, et töötaja ei ole töökohavahetusest üldse huvitatud – uuringu tulemused näitavad, et iga viies töötasuga rahulolev töötaja on sageli mõelnud töökohavahetusest,“ tõi uuringu tulemustest esile cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Grete Adler lisas, et tihti ajendavad tööd vahetama lisaks palgale ka rahulolematus juhtimiskvaliteediga, kehv läbisaamine vahetu juhiga või vähesed arenguvõimalused.

Vaadake ka küsitluste tulemuste väljaandeid. 

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Kevadel korraldatud küsitluses osales 10 532 töövõtjat üle Eesti.

Pressiteade

38% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul saanud ebaregulaarseid preemiaid, mida on 4 protsendipunkti võrra enam kui eelmisel aastal, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud enam kui 10 000 vastajaga tööturu-uuringu tulemustest. Keskmine preemia suurus oli 2083 eurot (siin ja edaspidi brutotasuna).

Aasta-, poolaasta- või kvartalipreemiate saajate seas on enim elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajaid, samuti panganduse ja õigusvaldkonna töötajaid, kellest on preemiaid saanud rohkem kui pooled (vastavalt 57% ja 56%).

Ka avalikus sektoris olid töötajatel head võimalused viimasel poolaastal lisaraha saada, sest preemiat maksti 54% töötajatest. Rohkem kui pooltele töötajatele maksti preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal.

„Keskmine preemia suurus oli elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajatel 3737 eurot (138% kuupalgast), panganduses 2302 eurot (83% kuupalgast), õigusvaldkonnas 3816 eurot (85% kuupalgast) ja avalikus sektoris 1440 eurot (64% kuupalgast),“ tõi uuringust esile cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler, kes lisas, et suured ja sagedamini makstavad preemiad on üks olulisemaid tegureid, mis paneb töötajaid töökohta vahetama.

IT-sektoris ulatus keskmine preemia üle 4000 euro

Kõrgeimat preemiat maksti IT-sektoris, kus keskmine preemia oli 4172 eurot (119% kuupalgast). Ebaregulaarseid preemiaid on kokku saanud 41% IT-sektori töötajatest.

Lisaks elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud ning õigusvaldkonna töötajatele maksti rohkem kui 3000-eurost keskmist preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal töötavatele inimestele, kelle keskmine preemia oli 3875 eurot (111% kuupalgast), ning ka ehitussektori töötajatele (3752 eurot, 125% kuupalgast).

Ametirühmade lõikes teenisid enim preemiat organisatsioonide juhid, kelle keskmine preemia oli 146% kuupalgast, mis teeb keskmiseks preemiaks tervelt 5419 eurot. Pea 5000-eurost keskmist preemiat maksti ka valdkonna või teenistuse juhtidele, kus keskmine preemia oli 134% kuupalgast ehk 4837 eurot.

„Suuremaid ja pikema perioodi preemiaid makstakse töötajatele, kelle töö eesmärgid ja mõõtmise perioodid on pikaajalised ning töötaja tegevusel on suur mõju ettevõtte eesmärkide saavutamisele,“ selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et kui aasta tagasi moodustasid preemiad keskmiselt 71% töötasust, siis tänavu on see näitaja 81%.

Tippspetsialistide preemia oli keskmiselt 2600 eurot (92% kuupalgast), müügitöötajatel 2359 eurot (90% kuupalgast), keskastme spetsialistidel 1635 eurot (76% kuupalgast), kontoriametnikel 1385 eurot (75% kuupalgast), seadme- ja masinaoperaatoritel 952 eurot (56% kuupalgast), oskustöötajatel 834 eurot (53% kuupalgast), klienditeenindajatel 666 eurot (50% kuupalgast) ja lihttöölistel 528 eurot (42% kuupalgast).

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Tänavu on vähem kui kolmandik töötajatest soovitanud oma tuttavatele töötamist oma tööandja juures, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Iga kümnes töötaja on rääkinud oma tööandjast halba.

Rohkem kui 10 500 Eesti töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata nii oma tööandja soovitamise tõenäosust kui ka seda, kas töötajad on ka päriselt viimase aasta jooksul oma tööandja juures töötamist soovitanud või hoopiski tööandjast halba rääkinud.

29% töötajatest olid oma tööandja juures töötamist viimase aasta jooksul soovitanud, üle poole (54%) ei olnud seda teinud ning iga kümnes vastaja tunnistas, et ta on viimasel aastal oma tööandjast halvasti rääkinud.

Enim mõjutab tööandja soovitamise tõenäosust juhtimiskvaliteet

„Analüüsides küsimuste ja vastuste vahelisi seoseid, soovitatakse oma tööandjat suurema tõenäosusega siis, kui ollakse rahul oma organisatsiooni juhtimisega,“ selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et töötajad, kes on rahul organisatsiooni ja üksuse juhtimisega, soovitavad oma tööandja juures töötamist suurema tõenäosusega.

Ka hea koostöö organisatsioonis, töökultuuri sobivus, rahulolu tööprotsesside korraldusega ja töötajate tagasisidega arvestamine mõjutavad soovitamise tõenäosust.

Negatiivsetest seostes on esikohal ebaõiglane kohtlemine. „Töötajad, kes olid tundnud, et neid koheldakse ebaõiglaselt, tõenäoliselt oma tööandjat ei soovita,“ sõnas Kadri Seeder.

Tööandja mittesoovitamist mõjutasid suuresti veel ka tüdimus tööst, rahulolematus karjäärivõimalustega ja tunne, et oma töömuredega ollakse üksi.

Oma tööandjaga on enim rahul pangandussektori töötajad

Tervelt 43% pangandussektori töötajatest on oma tööandja fännid ehk andsid soovitamise tõenäosusele kõrgeimad hinded. Keskmisest enam on valmis oma tööandjat soovitama ka IT- (36%), haldus- ja abitegevuste (34%), ehitus- (32%) ning kinnisvarasektori (31%) töötajad.

Tööandjat soovitavad töötajad on lojaalsemad

Oma tööandja juures töötamist soovitavad inimesed on tavaliselt ka lojaalsemad ja tööturul aktiivselt ringi ei vaata.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et töötajatest, kes suure tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitavad, ei mõtle peaaegu pooled üldse töökoha vahetamisele. „Samas nendest, kes ei soovita oma tööandja juures töötamist, mõtleb üle kolmandiku (36%) väga sageli töökoha vahetamisele,“ lisas Grete Adler.

Erandiks on siinkohal aga noored, kes küll soovitavad oma tööandjat suurema tõenäosusega, kuid on samas ka väga avatud töökohta vahetama.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. aasta esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Lisamaterjalid:

Tööandja soovitamisega tugevamalt seotud tegurid:
1. Rahulolu organisatsiooni juhtimisega
2. Rahulolu üksuse juhtimisega
3. Hea koostöö organisatsioonis (nõustumine väitega: koostöö meie organisatsioonis toimib hästi)
4. Töökultuuri sobivus (nõustumine väitega: mu töökoha töökultuur sobib mulle)
5. Rahulolu tööprotsesside korraldusega
6. Töötajate tagasisidega arvestamine
7. Rahulolu tagasiside saamisega
8. Väärtuste sobivus (nõustumine väitega: mu töökohal jagatakse minuga samu väärtusi)
9. Organisatsioonis toimuvaga kursis olek (nõustumine väitega: olen kursis meie organisatsioonis toimuvaga)
10. Üldine tööga rahulolu

Pressiteade

Iga teine töötaja leiaks endale praegusega samaväärse töökoha mõne kuuga, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Töökohavahetuseks on valmis 80% töötajatest.

Enam kui 10 500 Eesti töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata, kui kaua kuluks neil aega, et leida uus, praegusega samaväärne töökoht. Üle poole vastajatest (51%) arvas, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, 34%-l vaid paar kuud ja 17%-l kolm kuni neli kuud.

Ligi viiendikul (18%) töötajatest võtaks uue töökoha leidmine enda hinnangul aga rohkem aega – 9%-l viis kuni kuus kuud ja 9%-l rohkem kui pool aastat. Vastanutest 8% ei usu, et nad üldse suudaks tööturult leida praegusega samaväärset töökohta. Lisaks ei osanud 23% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmiseks aega kuluks.

„Vaatamata majanduse ebaselgele käekäigule püsib töövõtjate enesekindlus eelmiste aastatega võrreldes sama tugevana ja suurem osa töötajatest on endiselt avatud ka töökohavahetuseks,“ kirjeldas tööturul toimuvat cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Adler lisas, et enam kui iga viies töötaja (22%) tõi uuringus esile, et ta mõtleb sageli töökohavahetusest. „Kõige enam unistavad uuest töökohast projektijuhid, ametnikud, klienditeenindajad ning müügi- ja teenindustöötajad ning oma töötasuga rahulolematud ja kehvemini toime tulevad töötajad,“ lisas Grete Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis töökohta vahetama?

Enim ollakse töökohavahetuseks avatud transpordisektoris ning tööstuses ja tootmises, kus uute võimaluste vastu tunneb huvi rohkem kui 85% töötajatest. Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristus- ja majutusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem tähelepanu pälvivad uued töövõimalused tervishoiu- ja haridussektori töötajate puhul, kus peaaegu iga kolmas vastaja tõi uuringus esile, et ta ei otsi üldse tööd ega ole huvitatud ka uutest tööpakkumistest.

Peaaegu iga teine ehitussektori töötaja leiaks uue töö paari kuuga

Ehitussektori töötajate hinnangul on neil ühed kõige paremad võimalused leida tööturult kiiresti praeguse töökohaga samaväärne töökoht – ligemale pool (46%) ehitussektori töövõtjatest tõi uuringus esile, et uue töö leiaksid nad paari kuuga.

Veelgi enesekindlamad on tervishoiusektori töötajad, kellest 48% leiaks enda sõnul praegusega samaväärse töö paari kuuga.

Keskmisest kiiremini leiaksid töö ka transpordi, laonduse, põllumajanduse ning IT valdkonna töötajad.

Kõige keerulisemaks hindavad praegusega samaväärse töö leidmist aga kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud aladel töötavad inimesed, kellest iga viies on arvamusel, et ta ei leiakski samaväärset töökohta. Ka riigiasutuste töötajad hindasid oma väljavaateid praegusel tööturul keskmisest kehvemaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. a. esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Töötajad soovivad oma praegusel töökohal teenida 2000 eurot kätte (mediaan). Võrreldes eelmise kevadega on töötajate palgasoov 300 euro võrra kasvanud – aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1700 eurot kätte, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Poolte töötajate netopalgasoov mahub 1500 ja 2500 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1200-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Palgaootus ületab tegelikult saadavat palka rohkem kui 500 euro võrra.

Palgaootus töökoha vahetamisel on 100 eurot suurem kui palgaootus praegusel töökohal ja see on kasvanud kõigis ametirühmades.

Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida 1300 eurot kätte (mediaan), siis sel kevadel on palgasoov 1500 eurot.

Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Eelmisest kevadest alates on aga näha töötajate palgaootuste üsna kiiret kasvu.

Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – üle pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud, mis säilitab töötasuga rahulolu, aga suurendab samas ka palgaootust.

Teisalt mõjutab palgaootuste suurenemist hindade kasv ja kehvemaks muutunud toimetulek. Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud töötajate osatähtsus, kes tulevad kehvasti toime, ja kahanenud on nende osakaal, kes hästi toime tulevad. Kuigi üle pooled töötajad saavad oma töötasuga hakkama, on paljude toimetulek eelmise aastaga võrreldes halvenenud. 

Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime pea kolmandik (32%) ja klienditeenindajatest samuti kolmandik (33%).

Keskmiselt toimetulevad töötajad teenivad üle 1500 euro kätte, väga hästi hakkama saavad üle 2500 euro. Ka need summad on aasta jooksul kasvanud.

Kehvema toimetuleku tõttu kogevad töötajad ka sagedamini pingeid ja stressi rahaga seotud murede tõttu.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele, uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 10 532 inimest, neist 8327 oli tööga hõivatud.

Küsitluse põhjalikud tulemused on avaldatud e-väljaandes, vaadake lähemalt siit.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel.