Töötajad soovivad teenida 2000 eurot kätte, mida on eelmise sügisega võrreldes 200 eurot rohkem, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee värskest üle 8000 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kevadega võrreldes palgaootused muutunud ei ole ja eelmise aasta sügisega võrreldes on töötajate mediaanpalgaootuse kasv pidurdunud – siis kasvasid töötajate palgasoovid 300 euro võrra. Töötajate palgaootuse kasv võttis hoogu maha ka tervisekriisi aastatel ja oodatud palganumber hakkas taas suurenema 2022. aasta kevadel.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 2000-eurose palgasoovi rahuldamine üle 3400-eurost tööjõukulu koos kõigi maksudega.

Aastaga on tõusnud nii palgaootuste alumine kui ka ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1250-eurose või väiksema netopalgaga, 10% soovib aga teenida vähemalt 3500 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1100 eurot ja 3000 eurot. Vahemik, kuhu jäävad poolte töötajate palgaootused, aastaga muutunud ei ole ja see on jätkuvalt 1500–2500 eurot neto.

Küsitluses osalenud töötajatelt küsiti ka palgaootust töökoha vahetamisel ja see aastaga muutunud ei ole. Töökoha vahetamisel oli töövõtjate palgaootus juba eelmisel sügisel 2000 eurot (mediaan) ja samale tasemele jäi see ka tänavu, ilmselt on selle põhjus vähenenud töövõimaluste arv tööturul.

Samas on aga aastaga kerkinud töökoha vahetamisel soovitud palga alumine piir (10. protsentiil) 200 euro võrra ja ülemine piir (90. protsentiil) 300 euro võrra.

Töötajatelt uuritakse ka, kui tõenäoliseks nad soovitud palga saamist peavad. Kaks kolmandikku töötajatest seda tõenäoliseks ei pea. Pea iga viies vastaja (17%) pidas palgaootuse realiseerumist aga võimalikuks. Töötajate palgaootus erines reaalselt teenitavast palgast sel sügisel 500 euro võrra.

Palgaootuse kasv käib tavaliselt koos töötasude kasvuga – üle pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud. Lisaks mõjutab palgasoovi suurenemist töötajate vajadus tulla majanduslikult toime. Kuigi rohkem kui pooled vastajatest tulevad jätkuvalt oma töötasuga enam-vähem toime, on iga teise töötaja hinnangul tema toimetulek eelmise aastaga võrreldes kehvemaks muutunud.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest.

Allpool on toodud palgaootuse ja toimetuleku graafikud.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel.

Pressiteade
29. november 2023

Paindliku töökorralduse on omaks võtnud 78% tööandjatest ja iga viies pakub kaugtöö tegemise võimalust kõikidele ettevõtte töötajatele, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööandjate küsitluse tulemused. Igapäevaselt teeb Eestis kaugtööd 10% töötajatest.

Tervelt 78% Eesti ettevõtetest pakub töötajatele kaugtöövõimalust, kui töö iseloom seda võimaldab. 16% tööandjatest tõid küsitluses välja, et nende ettevõttes ei ole võimalik kaugtööd teha töö iseloomust tulenevatel põhjustel ning 6% ütles, et kuigi töö seda võimaldaks, siis nad seda oma töötajatele ei paku.

CVKeskus.ee värbamisagentuuri juhi Grete Adleri sõnul on paindlik töökorraldus ja kaugtöö endiselt tööturul tahetud hüve, mille lisamine tööpakkumisele keskmiselt kahekordistab kandideerijate arvu.

„Elisas kasutab valdav osa töötajatest igapäevaselt kaugtöö võimalust ja kontoris käib nädala lõikes vaid 20-25% elisalastest,“ jagas kogemusi uuringu partneri Elisa personalijuht Kaija Teemägi ning lisas, et inimeste sooviga ise oma töö ajas ja kohas kaasa rääkida tuleb arvestada, sest ainult nii on võimalik saavutada parimaid tulemusi.

Kaija Teemägi sõnul peab ettevõttes olema ühine arusaam, kuidas kaugtöö on korraldatud, kuid lahti tuleb lasta ka mõttest, et eesmärkide saavutamine sõltub kontoritöödel füüsilisest asukohast.

9% tööandjatest plaanib 2024. aastal kaugtöövõimalusi suurendada

„Uuringu tulemused näitavad, et 100% ehk täielikult teevad kaugtööd vaid vähesed töötajad ning enamasti tähendab paindlik töökorraldus hübriidset töömudelit,“ selgitas Grete Adler.

Pisut enam kui pooltes organisatsioonides, kus paindlikku töökorraldust võimaldatakse, on kokku lepitud kaugtöö tegemise reeglid – näiteks veerand tööandjatest on töötajatega kokku leppinud päevad, millal peab kontoris olema.

Teisalt koguni 45% kaugtööd pakkuvatest tööandjatest tõi uuringus esile, et nende töökorraldus on vaba ehk töötajad ise otsustavad, kus nad töötavad.

Igapäevaselt teeb tööandjate sõnul kaugtööd kümnendik töötajatest, iga kolmas mõni kord nädalas, 6% vaid korra nädalas ja ülejäänud harvem – seega teevad regulaarselt iganädalaselt kaugtööd Eestis vähem kui pooled töötajaist, kellel see võimalus on.

2024. aastal plaanib kaugtöövõimalusi suurendada pea kümnendik tööandjatest (9%). Valdav osa tööandjatest (75%) kavatseb jätkata samas mahus kaugtöö pakkumisega ja 5% peab vajalikuks vähendada paindlikku töökorraldust. Lisaks ei osanud 11% tööandjatest veel hinnata, kuidas kaugtöö võimaluse pakkumine uuel aastal muutub.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

AI-tehnoloogiad on täna kasutusel enam kui kolmandikus (38%) organisatsioonides ja 31% ettevõtetest plaanib tehisintellekti kasutamist 2024. aastal suurendada, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Uuringust selgub, et enim kasutatakse AI-tehnoloogiaid Eestis müügi- ja turundusvaldkonnas (44%), administratiivtöös ja asjaajamiste korraldamisel (38%) ning personalitöös, sh värbamisel (25%).

CVKeskus.ee värbamisagentuuri juhi Grete Adleri sõnul on tehisintellekt värbamisel toeks nii tekstiloomes (nt ametiprofiili koostamine, tööpakkumiste kirjutamine, atraktiivse otsepakkumise loomine) kui ka kandideerijate esmasel hindamisel.

„Oluline on silmas pidada, et tehisintellekt meie eest värbamisotsust ei tee, vaid toetab värbajat teabe ja analüüsiga, mis aitab teha teadlikuma otsuse,“ leiab Adler ja lisab, et tehisintellekt aitab vältida ka eelarvamusi.

Kuigi AI-tehnoloogiad on täna kasutusel 38% organisatsioonides, siis peamiselt kasutatakse neid veel lihtsamate, rutiinsete ja toetavate ülesannete tegemiseks. Vaid 1% Eesti tööandjatest tõi uuringus esile, et AI-tehnoloogiad on nende ettevõttes suurel määral kasutuses.

2024. aastaks prognoosib 31% Eesti tööandjatest, et AI-tehnoloogiate kasutamine nende organisatsioonis kasvab.

„Võidujooks AI-talentide värbamisele ei ole Eestis veel alanud – vaid iga kümnes tööandja peab täna vajalikuks olla AI-spetsialistide silmis atraktiivne tööandja,“ tõi uuringust esile Grete Adler, kes lisas, et ka tööpakkumistel näeb täna veel harva AI-tehnoloogiatega seotud märksõnu.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Pressiteade

Pea iga kümnes tööandja leiab, et töötajate leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused. Värbamise lihtsustumist prognoosivate tööandjate osakaal on aastaga kahekordistunud.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kui eelmisel sügisel leidis vaid 5% tööandjatest, et töötajate leidmine muutub tänavu lihtsamaks ja rohkem kui pooled (54%) ootasid personaliotsingute keerulisemaks muutumist, siis sel sügisel on tööandjate ootused tööturule muutunud.

„Kaks korda rohkem tööandjaid prognoosib, et töötajate leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks, sest nähakse töövõtjate arvu suurenemist tööturul,“ tõi uuringust esile cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler.

Adler lisas, et töövõtjate kasvanud aktiivsus tööturul ja pakutavate ametikohtade arvu vähenemine on märgatavalt tõstnud konkurentsi töökoha leidmisel – vabale ametikohtale on tänavu kandideerinud keskeltläbi 39 töövõtjat, mida on tervelt 70% enam kui aasta tagasi. „Suurim konkurents on hetkel turundusvaldkonnas, kus vaba ametikoha nimel on konkureerimas koguni 72 töövõtjat.“

Pea iga kolmas tööandja (32%) ennustab siiski, et personaliotsingud muutuvad vaatamata tööturu olukorrale hoopiski keerulisemaks, mida on samas märgatavalt vähem kui eelmisel sügisel samal ajal, kui seda ootasid rohkem kui pooled (54%) tööandjad.

„Tööandjad, kes prognoosivad töötajate leidmise keerulisemaks muutumist, näevad peamiste põhjustena töövõtjate suurenevaid palgaootusi või noorte vähest huvi organisatsiooni tegevusala vastu,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Lähima kuue kuu jooksul kavatsevad 57% tööandjatest värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, olemasolevate töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele. Seda on vähem kui eelmisel sügisel, mil plaanisid värbamist tervelt 70% tööandjatest.

Lähema kuue kuu jooksul kavatseb töötajaid koondada 11% tööandjatest, mida on rohkem kui eelmisel sügisel, mil koondamist plaanis 6% tööandjatest.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Pea iga kolmas tööandja on veendunud, et lähema kaheksa kuu jooksul nad töötajate põhipalkasid ei muuda, näitavad Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmased tulemused. Palku plaanib tõsta alla poole tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Sel aastal on põhipalkasid muutnud 72% küsitletud tööandjatest ja kahel kolmandikul juhtudest on see puudutanud kõiki töötajaid. Põhipalkasid tõsteti enamasti jaanuaris või aprillis ja tõus jäi sagedamini 9–10% piiresse.

Järgmise kaheksa kuu prognoosides näeb palgatõusu ette 44% tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis iga teine tööandja (51%).

21% tööandjatest plaanib töötajate palkasid tõsta järgmise aasta jaanuaris, 11% aprillis ja ülejäänud muudel kuudel. Suuremal osal juhtudest puudutab kavandatud palgatõus kõiki töötajaid ja jääb 5–10% vahemikku. Ka eelmisel sügisel kavandatud palgatõus puudutas enamasti kõiki töötajaid, aga rohkem oli tööandjaid, kes kavatsesid tõsta palkasid 9–10%.

29% tööandjatest on aga veendunud, et lähema kaheksa kuu jooksul nad töötajate põhipalkasid ei muuda. Aasta tagasi oli samal seisukohal märksa vähem tööandjaid – 17% – ja rohkem neid, kes ei osanud tulevikuplaanide kohta veel midagi öelda.

“Palgad küll tõusevad ka edaspidi, kuid mitte kõigis organisatsioonides ja mitte sellises tempos kui sel ja möödunud aastal,“ võttis tööandjate plaanid kokku Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööandjate värbamisaktiivsus on langenud ja koondamised sagenenud

Viimasel kuuel kuul oli uusi töötajaid tööle võtnud 68% tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal, kui töötajaid oli värvanud 81% tööandjatest.

Ka järgnevale poolaastale lähevad tööandjad vastu jahtunud värbamisplaanidega – kuigi rohkem kui iga teine tööandja (55%) soovib töötajaid juurde värvata, on seda siiski märgatavalt vähem kui eelmisel aastal samal ajal (70%).

„Peamiselt on värbamisvajadus seotud töötajate asendamisega, sest töövõtjad on tööturul endiselt väga aktiivsed,“ selgitas tööandjate plaane cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler kes lisas, et uusi töökohti kavatseb järgmisel poolaastal luua 28% tööandjatest. Eelmisel sügisel plaanis uusi töökohti luua 34% tööandjatest.

Töötajaid oli koondanud viimase kuue kuu jooksul 16% vastajatest ja 10% plaanib seda teha. Aasta tagasi oli koondamisi läbi viinud 11% tööandjatest ja 6% plaanis seda.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 334 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

Küsitlusele saab vastata kuni 29. oktoobrini SIIT. Tulemused on vastajatele tasuta.