Elisa pressiteade

Oma tööga on rahul üle poole Eesti inimestest ja rahulolevamad on need töötajad, kelle organisatsioonis küsitakse tagasisidet, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee läbiviidavast Eesti suurimast, ligi 7000 vastajaga tööturu- ja palgaküsitlusest.

Kevadise tööturu- ja palgaküsitluse tulemused näitavad, et üle poole töötajatest on tööga kas täiesti (11%) või pigem rahul (49% vastanutest). Vaid 4% ei ole üldse rahul. Üldist tööga rahulolu mõjutavad enim emotsionaalne seotus oma tööga, arenguvõimalused ja juhtimiskvaliteet.

Tulemustest ilmneb, et töötajad, kellel on võimalus organisatsioonis tagasisidet jagada, on rohkem rahul kõigi oma tööd mõjutavate teguritega. Näiteks hindavad need inimesed keskmiselt kõrgemalt läbisaamist juhiga – 4,1 palli 5st. Nendel, kellelt aga tagasisidet ei küsita, oli see näitaja madalam ehk 3,5 palli. Enim lahknevad vastajate hinnangud tööalase täiendkoolituse pakkumisel. Selgelt on motiveeritumad töötajad, kellelt tööandja arvamust ootab (keskmiselt 3,32 palli 5 palli skaalal) ja vähem need, kellelt seda ei küsita – 2,3 palli.

Küsitluse partneri ja Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul oodatakse keerulistel ja ebakindlatel aegadel tööandjalt nii stabiilsust kui ka hoolivust – et tööandja tunneks huvi, kuidas tema inimestel läheb. „Tööandjana näeme, et tööheaolu taandub täna juba peamiselt inimeste endi enesetundele ja sisemisele motivatsioonile,“ selgitas Teemägi.

Ennekõike mõjutab Teemägi hinnangul tööheaolu see, kui palju ja millist tähelepanu juht oma töötajatele pühendab – ehk kas inimesele pakutakse ootusele vastavat tuge, võimalust teha põnevat tööd ja iseseisvust oma töö korraldamisel, kas küsitakse ja antakse regulaarset tagasisidet jne.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et kõige sagedamini päritakse arvamust tagasiside- või rahuloluküsitluste käigus. Selline võimalus oli veidi alla pooltel vastanutest. Seevastu neljandik (26%) väitis, et neilt ei küsita organisatsioonis üldse tagasisidet.

„On ülioluline, et inimesed saaksid oma juhtidega silmast silma rääkida, mitte vaid rahuloluankeedis linnukesi märkida. Kevadise küsitluse tulemused aga peegeldavad, et igapäevase suhtluse käigus juhiga saab tagasisidet anda vaid 27% vastanutest, mis võrreldes aastataguse ajaga on jäänud samale tasemele. Ent nagu sama küsitlus näitas, siis võimalus juhtidega vestelda motiveerib rohkem. Seega on kindlasti veel paljudes organisatsioonides arenguruumi,“ tõdes Teemägi.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6844 inimest. Küsitluse partner on juba kolmandat aasta ka Elisa Eesti.

Küsitluse tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida siit.

PRESSITEADE

Töötajate rahulolematus põhipalgaga on suurenenud ja see sunnib aktiivsemalt tööturul ringi vaatama, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemused. Viiendik töötajatest on tundnud sageli oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks avaldada selle suurust ka sõprade ja tuttavatele.

Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 37% küsitluses osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli rahulolematuid 42%. Palgaga oli rahul kolmandik töötajatest (34%) ja ligi veerand (24%) andis vastuseks „nii ja naa“. Aasta tagasi oli põhipalgaga rahulolevaid töötajaid rohkem – 37%.

Oma palgaga ei ole üldse rahul töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1500 euro kuus, palgaga rahulolevad töötajad teenivad aga iga kuu rohkem kui 2600 eurot.

Palgaga rahulolematus on seotud ühelt poolt toimetulekuga – kehvasti toimetulevad töötajad ei ole ka oma töötasuga rahul. Teisalt on oluline õiglustunne, kas töötajad hindavad oma töötasu õiglaseks võrreldes oma panuse ja töökoormusega ning teiste samalaadset tööd tegevate inimestega.

Töötasuga rahulolu mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Palgaga rahulolematute seas on rohkem neid, kelle palk ei ole aasta jooksul muutunud või on hoopis langenud.

Tööotsijate kandideerimisaktiivsus on märgatavalt kasvanud

Oma põhipalgaga rahulolematutest töötajatest üle poole (56%) mõtles sageli töökoha vahetamisele ja 27% otsib aktiivselt tööd. Enamik põhipalgaga rahulolevaid töötajaid töökoha vahetamisele ei mõtle ja ei otsi ka tööd. Aktiivsete tööotsijate ja tööpakkumistele avatute osatähtsus oli küsitluses osalejate seas sel kevadel veidi suurem kui aasta tagasi.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad samuti, et töötajate kandideerimisaktiivsus on kasvanud – sel kevadel kandideeris tööpakkumistele keskmiselt 57 inimest, mida on 36% rohkem kui aasta tagasi.

„Tööotsijate aktiivsus on kasvanud kõikides ametirühmades, kuid enim just teenindus- ja müügitöötajate seas, kus tööpakkumistele kandideerib koguni 70% rohkem töötajaid kui eelmisel aastal samal ajal,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et keskmiselt konkureerib teenindussektori ametikohtadele rohkem kui 90 tööotsijat.

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida keskmiselt 2399 eurot kätte, mida on 5% rohkem kui aasta tagasi. Palgaootuse mediaan ei ole muutunud ja on jätkuvalt 2000 eurot (neto). Tööga mittehõivatute palgaootus on märksa madalam – nemad soovivad teenida keskmiselt 1645 eurot kätte.

„Teated sagenevatest koondamistest, ettevõtete ja riigi majandusraskustest ning ka sõjaga seotud uudised suurendavad töötajate ebakindlust tööturul, mis pidurdab ka palgaootuste kasvu,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Samas soovivad töötajad siiski säilitada oma toimetuleku taset ja otsivad stabiilsust,“ lisas Seeder.

Võrreldes eelmise aastaga on ligi poolte (46%) töötajate toimetulek kehvemaks muutunud ja 41% tunneb end ootamatute väljaminekute korral majanduslikult ebakindlalt.

Palkade avalikustamise suhtes ollakse eri meelt

Suur osa tasustamisega seotud infot on organisatsioonides konfidentsiaalne, sagedamini on avalikud tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused. Paljud töötajad ka ei soovi, et nende töötasu suurus oleks avalik laiemas ringis. Kui perele ja lähedastele on oma palga suuruse valmis avaldama üle pooled töötajad (57%), siis töökaaslastele oma üksuses vaid 29%, kõigile töökaaslastele organisatsioonis 25% ja täiesti avalikult 16%.

Viiendik (20%) töötajatest on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks selle suurust ka sõpradele ja tuttavatele avaldada. Palkade suurema avalikustamise suhtes ollakse eri meelt. Ühed leiavad, et see on isiklik asi ning suurem avalikustamine võib tuua kaasa pingeid ja kadedust. Teised leiavad, et rohkem infot aitaks kaasa õiglasele tasustamisele.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Küsitluste tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida SIIT. 

Graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. 

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Täpsustatud tulemused 20. mail 2024

65% tööandjatest on viimase kaheksa kuu (september 2023 – aprill 2024) jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi (26%) plaanib seda teha veel sel aastal, mida on mõnevõrra vähem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanivad värvata üle pooled (63%), samas kui 12% tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2024. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 31. mail toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

„Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6%, 7–8% või 9–10% piiresse. Tippspetsialistide ja klienditeenindajate palgatõus küündis kohati ka 11–20% ringi,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral ilmselt alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 13%,“ lisas Kadri Seeder.

Eelmisel kevadel toimus tööandjate küsitlus veidi varem ja siis oli viimase seitsme kuu (september 2022 – märts 2023) jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud 70% vastajatest ja 4% plaanis seda teha aprillis. Edasiste kuude jooksul plaanis töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku (36%). Vaid kümnendik tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.

Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (26%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Peaaegu sama paljud (25%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad. 17% küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha. Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, nt tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 9–10% või 5–6% ringi.

Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on vähem neid organisatsioone, kus töötajate põhipalkasid on tõstetud ja kus sel aastal veel palgatõusu kavandatakse.

„Palgakasvuks plaaneritakse küll 9–10% või 5–6%, kuid kuna palku tõstvaid organisatsioone on vähem ja palgatõus ei puuduta ka kõiki töötajaid, siis on mõju keskmise palga kasvule ilmselt ka väiksem. Palgasurve vähenemist oli tunda juba eelmise aasta sügisel ja see jätkub, kuna tööotsijaid on rohkem ja tööandjate värbamisaktiivsus tagasihoidlikum,“ ütles Kadri Seeder.

Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus turul on samuti oluline mõjutegur, kuid kuna töötajate leidmine ei ole enam nii keeruline, on selle tähtsus vähenenud.

Uusi töötajaid plaanib värvata 63% tööandjatest, 12% kavandab aga koondamisi

Võrreldes eelmise kevadega on veidi vähenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Sellegipoolest oli 70% vastajatest uusi töötajaid tööle võtnud ja 63% kavatseb seda teha.

Samas suurenes nende tööandjate osatähtsus, kes olid töötajaid koondanud – kui eelmisel aastal märkis 18% vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 27%. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul (12%) organisatsioonidest, eelmisel kevadel oli neid vaid 5%. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti 1–2 või 3–10 töötajaga.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 367 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Pressiteade

Noored soovivad teenida keskmiselt 1899-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on teiste vanuserühmadega võrreldes tunduvalt kiiremini kerkinud, kasvades aastaga 18%.

Viis aastat tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte ning aasta tagasi 1614 eurot. Viimase aastaga on noorte palgaootus kerkinud aga tervelt 18% ehk kasvanud 1899 euroni.

Noorte palgaootuste kasv on kiirem kui teistel vanuserühmadel – näiteks 25–34-aastaste töövõtjate palgaootused on aastaga kerkinud 6% ja 35–44-aastastel 7%.

„Noored on soovitud palga küsimise osas teistest vanuserühmadest enesekindlamad,“ tõi uuringu tulemustest esile CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et kui 17% töötajatest hindasid tõenäoliseks, et nad saavad peagi oma soovitud töötasu, siis noortest pidasid soovitud palga teenimist tõenäoliseks tervelt 31%.

Noorte mediaanpalgaootus, millest pooled soovivad rohkem ja pooled vähem teenida, on praegu 1800 eurot, mida on 300 euro võrra rohkem kui eelneval aastal ja 600 eurot enam kui viis aastat tagasi.

Keskmiselt teenivad noored hetkel 1364 eurot kätte

Keskmiselt teenivad noored hetkel 1364 eurot kätte. Seega jääb noorte soovitud palk reaalsusest pisut enam kui 500 euro kaugusele (535 eurot), mis teeb palgasurveks 28%. Võrreldes eelmise aastaga pole käärid noorte ootuste ja reaalsuse vahel suuresti muutnud – kui aasta tagasi oli palgasurve 27%, siis nüüd on see 28%.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et noored on palgatõusu osas optimistlikumad. „Tervelt 45% noortest arvasid, et nende põhipalk 2024. aasta esimesel poolaastal kasvab. Kõigi vanuserühmade lõikes prognoosisid endale palgatõusu umbes 30% vastajatest,“ selgitas Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 8140 töövõtjat üle Eesti.

Pressiteade

Turundajate palgaootus on töökohta vahetades 2523 eurot kätte, mida on 5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemused. Konkurents turundussektoris on aastaga kerkinud 27%.

Turundajate palgaootus ületab reaalselt teenitavat palka 717 euroga ehk palgasurve on 28%. Võrreldes eelmise aastaga on turundajate oodatav palk langenud 5% ja palgasurve vähenenud kolm protsendipunkti.

Turundusosakonna juhtide palgaootus töökoha vahetamisel on 3173 eurot kätte (palgasurve 25%), tippspetsialistidel 2518 eurot (palgasurve 30%) ja keskastme spetsialistidel 2177 eurot (palgasurve 25%).

Olemasoleval töökohal on turundajate netopalgaootus 4% kasvanud ja kerkinud 2434 euroni. Enamasti ongi palgaootus olemasoleval töökohal pisut madalam kui töökoha vahetamisel.

29% turundajatest hindab oma palgaga toimetulekut hetkel heaks, pooled (51%) tulevad toime keskmiselt ning viiendik turundajatest leiab, et praegune töötasu ei võimalda neil majanduslikult hakkama saada.

Igale teisele turundajale on uut tööd pakutud

Detsembrikuuga võrreldes avaldasid tööandjad jaanuarikuus 68% rohkem turundusvaldkonna tööpakkumisi, mis suurendas märgatavalt turundajate võimalusi töö leidmisel, näitab CVKeskus.ee tööportaali statistika. Taoline kasv aasta alguses on aga tavapärane ning eelmise aastaga võrreldes leidub tänavu turundussektoris siiski pisut vähem (-14%) töövõimalusi.

Tervelt 49% turundajatest on aga saanud kutseid uuele töökohale kandideerimiseks, mida on enam kui kõikide vastajate seas keskmiselt (43%). Vaid iga viies turundaja (21%) tõi tööturu-uuringus esile, et ta ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

CVKeskus.ee tööportaali statistika näitab, et turundusvaldkonna ametikohtadele on hetkel keskmiselt konkureerimas 85 töövõtjat, mida on 27% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Sellest kõrgem on konkurents turundussektoris olnud vaid tervisekriisi alguses, mil keskmine kandideerijate arv ametikohale kerkis 95 tööotsijani.

„Kõrge konkurents sektoris eeldab turundajatelt nii loovust kui ka suuremat tähelepanelikkust kandideerimismaterjalide loomisel,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et pea saja kandideerija seast silma paistmiseks tuleb kandideerimisel lauale panna põhjalik ning eristuv väärtuspakkumine.

„Lisaks on ülioluline tähelepanelikult üle lugeda kandideerimismaterjalid ja vältida hooletusvigu, mis võivad kergelt konkurentsitihedal ametikohal kandideerimisel saatuslikuks osutuda,“ ütles Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 8140 töövõtjat üle Eesti.