Pressiteade

Palgasurve töökoha vahetamisel on leevenenud – kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 34%, siis praeguseks on see langenud 25%-le, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Palgasurveindeks näitab soovitud ja tegeliku mediaanpalga erinevust. Töökoha vahetamisel sooviks töötajad teenida 500 eurot praegusest rohkem kätte.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et parema palga pärast on enamik töötajaid valmis töökohta vahetama – vaid 8% töötajatest ei vahetaks parema palgapakkumise pärast töökohta.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringust esile, et kui töötajate töötasud kasvasid aastaga 13%, siis palgaootused töökoha vahetamisel püsisid paigal, mistõttu palgasurve vähenes.

„Töötajate netotöötasu mediaan kasvas aastaga 1500 euroni, kuid netopalgaootus töökoha vahetamisel jäi 2000 euro peale pidama. See tähendab, et ootustest jääb hetkel puudu 25% ehk 500 eurot,“ selgitas Kadri Seeder ja lisas, et veel aasta tagasi oli palgasurveindeks 34% ehk töötajatel jäi ootustest puudu pea 700 eurot.

Enim on palgasurve järgi andnud valdkonnajuhtide ja tippspetsialistide seas

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse.ee tööportaali tööturu-uuringu küsitluse tulemused näitavad, et töökoha vahetamisel on endiselt kõrgeim palgasurveindeks alla 50 töötajaga organisatsiooni juhtide seas. Neil jääb oma soovitud palgast puudu 43% (eelmisel aastal 50%) ehk 1303 eurot (eelmisel aastal 1500 eurot).

Palgasurve on enim vähenenud valdkonna ja teenistuse juhtide seas, langedes 33%-lt 23%-le. Valdkonna või teenistuse juhid sooviksid töökoha vahetamisel 686 eurot rohkem palka. Eelmisel aastal oli erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel koguni 1000 eurot.

Ka tippspetsialistide seas on palgasurve vähenenud (7 protsendipunkti). Tippspetsialistide netopalga mediaan on aastaga kerkinud 11%, kuid palgaootuse kasv on jäänud seisma, mistõttu on erinevus reaalselt teenitava palga ja palgaootuse vahel langenud 900 eurolt 726 eurole.

Palgasurveindeks on vähenenud veel ka keskastme spetsialistide ja tehnikute (5 protsendipunkti), müügi- ja teenindustöötajate (2 protsendipunkti) ning mootorsõidukite ja liikurmasinate juhtide (2 protsendipunkti) seas.

Keskastme spetsialistid ja tehnikud sooviksid töökoha vahetamisel 570 eurot rohkem palka (palgasurve 27%), müügi- ja teenindustöötajad 451 eurot (palgasurve 28%) ning mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid 722 eurot (palgasurve 36%)

Palgasurve on aastaga kasvanud kontoriametnike ja klienditeenindajate seas (mõlemal 5 protsendipunkti), kes sooviksid töökoha vahetamisel teenida vastavalt 600 ja 547 eurot rohkem palka.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid.

Pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida enam kui 2000-eurost brutopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga küsitlusest. Toimetuleku piir on aastaga kerkinud 255 eurot, mis on suurim hüpe viimase viie aasta jooksul.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2011-eurost brutopalka. Seda on 255 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil toimetuleku piir oli 1756 eurot. Hästi või väga hästi tulevad aga toime töötajad, kelle brutotöötasu on 2894 eurot, mida on 308 eurot enam kui eelmisel aastal.

„Pooled uuringus osalenud töötajad tõid esile, et nende toimetulek on võrreldes eelmise aastaga kehvemaks muutunud, 37%-l on see jäänud samaks ja 13%-l on toimetulek paranenud,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et viiendikul vastajatest ei võimalda praegune töötasu majanduslikult toime tulla.

Kõige rohkem on töötajaid, kes ei tule oma töötasuga toime, lihttööliste (38%) ja klienditeenindajate (34%) seas.

Hinnangud toimetulekule on töötajate lõikes väga erinevad ja sõltuvad ka ootustest oma elukvaliteedile ning sellest, kellega end võrreldakse. Kui hästi toimetulevad tippspetsialistid teenivad keskmiselt üle 3000 euro brutotöötasu, siis klienditeenindajad, kes enda hinnangul hästi toime tulevad, saavad veidi üle 1300-eurost palka.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

Tööportaali cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest välja, et tervelt 84% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama ka siis, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks.

„Kuni 10%-line palgatõus mõjutab väheseid (3%) töötajaid eeldusel, et uuel ametikohal ei ole teisi tõmbetegureid või olemasoleval töökohal mõjukaid tõuketegureid. 11–20%-lise palgatõusu pärast on valmis töökohta vahetama 16% töötajatest, mida on rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ kirjeldas Grete Adler uuringu tulemusi.

Tegevusalade lõikes on kaevanduse, kunsti ja kultuuri, hariduse, tervishoiu ja haldustegevuste valdkonnas rohkem neid töötajaid, kes ei ole valmis palga nimel töökohta vahetama.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 8140 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte on avaldatud e-väljaaandena, vaadake lähemalt siit.

Graafikutel edasi liikumiseks klõpsake noolel.

Pressiteade

Enam kui kaks kolmandikku töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 8100 osalejaga töötajate küsitlusest. Huvi tööpakkumiste vastu oli eelmisel aastal rekordiline.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 73% töövõtjatest on avatud uutele tööpakkumistele. Kümnendik töötajatest on aktiivselt tööotsingutel, kolmandik jälgib tööpakkumisi ning teine kolmandik ootab tööandjatelt tööpakkumisi. Vaid 28% töötajatest ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

„CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab samuti suurt huvi tööpakkumiste vastu – platvormi külastatavus oli möödunud aastal rekordiline ja tööandjatele saadeti pea 1,8 miljonit kandideerimisavaldust,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisagentuuri juht Grete Adler.

„Aasta esimesed nädalad on samuti möödunud kõrge kandideerimisaktiivsusega ja populaarseimatele tööpakkumistele on kandideerimas rohkem kui pooltuhat töövõtjat,“ lisas Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis tööd vahetama?

Kõige enam on tööpakkumistele avatud kinnisvarahaldus-, puhastus- ja transpordisektori töötajad, kus uutest töövõimalustest on huvitatud rohkem kui 80% töötajatest. Keskmisest märksa rohkem on tööturul ringi vaatajaid ka turundus- (79%), tööstus- (79%), infotöötlus- (77%) ja kaubandussektoris (77%).

Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam puhastus- ja transpordisektoris tegutsevate inimeste hulgas. Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus 43% töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.

„Ootuspäraselt on tööturul märgatavalt aktiivsemad need töötajad, kes ei tule oma töötasuga hästi toime,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Suurem osa töötajatest (87%), kes hindasid oma toimetulekut halvaks, olid valmis tööd vahetama. Samas ei ole töötasu ainus määrav tegur – nimelt pea pooled vastajad (45%), kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud ka uutest töövõimalustest.“

Grete Adler tõi uuringust välja, et huvi töökoha vahetamise vastu suurendab ka näiteks rahulolematus tööalase arengu, kaugtöövõimaluste või kolleegide asendamise korraldusega. „Tervelt 91% töötajatest, kes ei ole rahul oma viimaste aastate tööalase arenguga ning 88% töötajatest, kes ei ole rahul kaugtöövõimalustega, tunnevad huvi uute töövõimaluste vastu,“ lisas Adler.

Uue töökoha leidmisel tunneb end kindlalt üle kolmandiku töötajatest

Uuringus osalejatelt küsiti ka nende kindlustunde kohta tööturul, et selgitada välja, kui enesekindlalt tunnevad nad end oma praeguses töökohas ja uue töökoha leidmisel. Selgituses oli öeldud, et enesekindluse all peetakse silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.

Uuringust selgus, et oma praeguses töökohas tunneb end kindlalt kaks kolmandikku töötajatest (66%) ja 14% tunneb end ebakindlalt.

Uue töökoha leidmisel on ebakindlust rohkem – seda kinnitab kolmandik (33%) töötajatest. Enesekindlalt tunnevad end uue töökoha leidmisel 35% töötajatest, kelle seas on rohkem kõrgepalgalisi juhte ja tippspetsialiste.

Erialaste valdkondade lõikes on uue töökoha leidmise suhtes enesekindlamad õigusvaldkonna, tervishoiu, IKT, juhtimise, ehituse ja elektrienergia tootmisega seotud töötajad. Ebakindlust töökoha vahetamisel on rohkem iluteeninduse, kunsti ja kultuuri valdkonnas.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 8140 inimest.

Pea pooled ehk 40% Eesti inimestest on oma tööeluga üsna rahul ja 6% väga rahul, selgub Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee selle aasta sügisel enam kui 8000 töövõtja seas korraldatud küsitlusest.

Hiljutises küsitluses uuriti, milline on inimeste meelestatus seoses töö- ja elukorraldusega. Tulemused näitavad, et veidi vähem kui pooled vastanutest on tööeluga kas väga või üsna rahul. Vaimse tervise olukorda hindavad väga heaks 13% inimestest ning üsna heaks 44% vastajatest. Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine (48%) küsitluses osalenu.

Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus oma tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi. Samuti on tööeluga rohkem rahul töötajad, kes hindavad ka oma tööandjat kõrgelt. Tüdimus tööst, närvilisus ja ebaõiglane kohtlemine aga kahandavad rahulolu.

Oma vaimset tervist hindasid paremaks need, kes kogevad tööl sagedamini meeldivaid emotsioone ja oskavad oma pingete ning stressiga toime tulla. Kurvameelsust ja lootusetuse tunnet kogenud vastajad olid oma vaimse tervisega vähem rahul.

Uuringu partneri ja Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul mängivad töötajate heaolus rolli väga paljud detailid. „Psühholoogi, coach´i või eriarstiabi teenus on täna juba paljude ettevõtete hüvede paketis. Samas on näiteks vaimne tervis vaid osa sellest, millele tähelepanu pöörata. Meie majasisene kogemus näitab, et inimeste heaolu mõjutavad enim juhi toetus, eesmärkide selgus ja tagasisidestamise võimalus.“

Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee tööandjate seas läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et enam kui iga kolmas organisatsioon (3559, kes võimaldab töötajatele erinevaid soodustusi), pakub sealhulgas vaimse tervise tuge, mis on reeglina kättesaadav kõikidele töötajatele.

Muuhulgas küsiti töötajatelt, kuidas on nende töökohal lahendatud puhkuste või haiguste perioodil asendamine. Asendamise korraldust hindas väga heaks 10% ja heaks 27% töötajatest, kuid vaid 11% osalenutest ütles, et organisatsioonis on selleks välja töötatud selge reeglistik. Valdavalt leiab asendaja vahetu juht, harvemini peab töötaja ise kellegi otsima.

Elisa personalijuht selgitas tulemusi kommenteerides, et üldjuhul taanduvad puhkuste ja asendamiste probleemid juhtimise, koostöö ja planeerimise puudujääkidele. „Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.“

Teemägi lisas, et piisav puhkus mõjutab heaolu tervikuna. „Kui töötajal hakkab sära silmist kaduma, on viimane hetk paluda tal puhata.“ Samas tuleb tema hinnangul igaühel õppida pidurit tõmbama, kui energia jõuab otsakorrale. „Aasta on olnud pikk ja pühade ajal võiksime kasvõi korraks n-ö juhtme seinast välja tõmmata,“ julgustas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel. Uuringu partner on Elisa Eesti.

Pressiteade

Tööpakkumiste arvu vähenemine ja töövõtjate aktiivsus tööturul on tõstnud konkurentsi töö leidmisel, näitavad Eesti suurima tööportaali cvkeskus.ee andmed. Hetkel kandideerib ühele vabale ametikohale keskmiselt 51 töövõtjat, mida on 35% rohkem kui aasta tagasi. Populaarseimatele tööpakkumistele laekub üle 1000 kandideerimisavalduse.

Tööandjad on cvkeskus.ee tööportaalis viimasel ajal avaldanud keskmiselt kolm ja pool tuhat tööpakkumist kuus, mida on 22% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Enim on aastaga langenud abitöölistele ja teenindusvaldkonna töötajatele suunatud tööpakkumiste arv, kus on ka konkurents seeläbi vaba ametikoha nimel kõige kõrgem. Abitööliste tööpakkumistele laekub hetkel keskmiselt 84 kandideerimisavaldust ja teenindusvaldkonnas 66. Konkurentsi töö leidmisel on kõige vähem tervishoiusektoris, kus keskmiselt kandideerib vabale ametikohale 24 töövõtjat.

„Lisaks tervishoiusektorile on tööandjatel täna keeruline leida inimesi ka haridussektori ametikohtadele ning kindlate valdkondade tippspetsialiste ja keskastmejuhte,“ kirjeldas olukorda tööturul cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler. Ta lisas, et keskmisest viis korda madalam on konkurents energeetikasektorisse või õigusvaldkonda tippspetsialistiks või juhiks kandideerimisel. „Need on valdkonnad ja ametid, kus Eestis leidub lihtsalt tööd rohkem kui tegijaid,“ selgitas Adler.

Kõige populaarsematele ametikohtadele laekub hetkel aga üle 1000 kandideerimisavalduse – selliseid ülipopulaarseid vabu ametikohti leidub nii kontori- kui oskustöötajate ametirühmades. Näiteks kandideeris viimaste kuude jooksul ühele e-poe kliendihalduri tööpakkumisele tervelt 1336, laotöötaja ametikohale 1126 ja juhiabi positsioonile 1030 töövõtjat.

Enam kui poole tuhande kandideerijaga konkursse leidub hetkel ka sellistele ametikohtadele nagu komplekteerija, logistiku assistent, reisikonsultant, andmesisestaja, müügiassistent, tootmistööline, B-kategooria autojuht, ostuassistent, andmespetsialist, klienditoe spetsialist ja klienditeenindaja.

Mis plaanidega lähenevad tööandjad 2024. aastale?

Tööandjate värbamisaktiivsus on tänavu vähenenud praktiliselt kõikides valdkondades, kuid neli sektorit on järgmise poolaasta suhtes juba keskmisest märgatavalt optimistlikumad, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Uuele aastale lähevad keskmisest suurema tööjõunõudlusega vastu tervishoiu-, hariduse ja avaliku sektori tööandjad, kus uusi töötajaid plaanivad värvata vastavalt 70%, 69% ja 65% tööandjatest. Mõnevõrra üllatuslikult on kõige optimistlikumad värbamisplaanid IT- ja telekommunikatsioonisektoris, kus 73% tööandjaid näeb võimalust töötajaid juurde palgata.

Kui enamasti tuleneb värbamisaktiivsus lahkuvate töötajate asendamisvajadusest, siis IT-sektori tööandjad on kõige optimistlikumad ka uute töökohtade loomise osas – pea kaks kolmandikku (64%) valdkonna tööandjatest plaanib seda tulevasel poolaastal teha. Võrreldes 2023. aastaga kavandas siis uute töökohtade loomist 57% IT- ja telekommunikatsioonisektori tööandjatest.

Kõige vähem on personaliotsingutele hetkel avatud kinnisvarasektori (sh haldus) tööandjad, kellest pooled plaanivad minna uuele aastale vastu olemasolevate töötajatega.

Mis sektorites on lootust palgatõusule?

44% organisatsioonidest kavatseb uuel poolaastal palkasid tõsta (7 protsendipunkti vähem kui 2022. aasta sügisel), tõenäolisemalt saadakse palgatõusust osa suuremates organisatsioonides. „Kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes näeb võimalust palkasid tõsta vähem kui kolmandik (30%), siis enam kui 250 töötajaga organisatsioonides on palgatõusuplaanid kahel kolmandikul ettevõtetest (66%),“ kirjeldas tööandjate tagasisidet Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Valdkondade lõikes on palgatõusu osas kõige optimistlikumad plaanid tervishoiusektoris, kus 70% tööandjatest plaanib palkasid kergitada. Ametirühmade lõikes on palgatõus kaks korda tõenäolisem keskastme spetsialistidel,“ lisas Seeder.

CVKeskus.ee tööportaalis avaldatakse suurim arv tööpakkumisi, vahendatakse pea kaht miljonit kandideerimist aastas ning vaadatakse tööpakkumisi üle 155 miljoni korra. Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. 2023. aasta sügisel läbi viidud tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.